mul ei ole päris mitu päeva midagi öelda olnud. mind valdab reaalne pohhuism kogu ümbritseva suhtes.. et ma ei panegi tähele kuidas ma tõukan eemale inimesi endast.
Võib-olla see pole pohhuism vaid hirm haiget saada..

bööööö, savi.
ROKIME.

minu unistused on imelikult, ohtlikud kuid mulle meelt mööda hetkel. Sest lihtsalt on savi.

Pean leidma tegevusi, mis laseks mul lasta sinust lahti..


Avastada, et aja peale kaob tähtsa inimese nägu isegi meelest.. see murrab kõik need ütlused kui ütlesid et ei ole vaja piltmälestusi.. seee kõik on mälus..
See kõik hetkel lükkab reaalselt ümber kõik.

kurb.kurb.kurb.

I wish i had missed the first time that we kissed,
cause you broke all your promises.



ma ei tea enam kuidas olla. Ma ei kuulu enam siia, iga asi mi sma teen ei tule südamest ja ma olen hajutatud.

äkki see elu ei ole tõesti minu jaoks enam..

Kuum talv, külm suvi.

ei tea enam mida edasi teha.