asi on minus.

ma ei suuda muuta enda mõtlemist.

See on lihtsalt minu jaoks kõike jubedam tunne, kui istud ja vaatad aknast välja ja toas ringi ning näed kuidas kõik lahkuvad, lähevad oma teed, teevad omi tegevusi, ilma, et keegi mõtleks mulle. Olen seda koguaeg kartnud kuid täna pakatas minus ebareaalne hirm kõige selle üksilduse ees. Saa palun iseseisvaks!

Ma ei saa kunagi teada, mis päris-päriselt toimub.

Everything i cherish, is slowly dying or it`s gone.

Tegelikult, see ei ole seotud headusega mitte mingit moodi. Ma olen lihtsalt loll, ja minu käitumiste tagajärel on asjad jooksnud hoopis nii paika. Ma ei oleks kunagi arvanud, et on võimalik nii väga haiget saada, et edasine käitumine on teadmata, tühjus. Ka see ükskõiksus, mis sinust paljastud.. viib aina enam selle piirini kus mõtled kui tühine on see kõik sinu jaoks. Või mulle ainult tundub nii? Enda nimel ma loodan, et sa ütled midagi otsustavat ja ruttu. Varsti on hilja.

Lõpetan usu igasugusesse headusesse siin maailmas.

Look me in the eye and tell me you won´t go.

Tahan tunda sinu käsi, hoidmas ümbert mul nii, nagu poleks takistusi mida ületada piin.

juhtus miski, miski, mis võttis hetkeks mul hingamisoskuse. Ja nüüd on minus vaikus, sõnatu.. kadunud.

võta kokku end, unusta teiste inimeste valud ja PALUN mõtle endale. Palun, karolin, raske on. Ükskõik kui palju ma ei tahaks öelda, et kõik on hästi.. ei saa ma seda teha. Tahan saada taas jalule, et vaadata igat halli päeva kui õnnistust, mis on antud minu sõprade näol. Te olete suurepärased!

Pole hirmsamat kõrbe kui elu ilma sõpradeta

- raju see endale pealuu sisse.

Mine ela enda elu edasi. Ma jään siia.

There`s nothing i could say to you Nohting i could ever do to make you see, what you mean to me.

http://www.youtube.com/watch?v=VT1-sitWRtY&feature=relmfu