Et jah,
ma tõesti vajan sind, aga nüüd kui mm, tõde teada.oleks siuke tunne, et ei tahagi enam ültse siin olla, siuke tunne, et ma olen vastik mõrd, inimene kes suudab ainult pinda käija, ja nuta vabal ajal, mida on viimasel ajal äääääretult palju.
Kuigi nagu saan aru, et see on halb ja nagu sa Ütlesid: Hakka elama.
ja ma hakkasin sellele mõtlema, ja kui asualt öelda, siis ma ei oska elada, ma ei oska ajada ära neid pisaraid mida ma nutn igaõhtu vaikses, mitte ühetgi piiksu lihtsalt silmad voolavad.
see ajab närvi, tahaks olla tähtis kellegile. lihtsalt...ollla, olla inimene keda tõesti tahetakse teada.
ööh, see on mõttestu emotsionaalne PASK, ma ei tea. võiks püssikurkupanna.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment