sinu pärast, kuid ikkagi astun ma uuesti ja uuesti selle vea taha. Kurat miks sa minu elus ikka eksiteerid. Sa suudad mind nutma ajada igakord. Kuna ma olen su jaoks tühikoht.
Ma olen su võimalus kedagi panna ja siis sõnaotseses mõttes enda jutuga mõnitada.
Kuid ma ise olen see kes komistab su juurde igakord kui ma tunneb et kõik on jälle hästi. Nagu üks su sõber ütles: kui sa ise sitta ei keera, tuleb see ise su juurde.
Niiet vahet pole mida ma ka ei teeks.. Ma ei saagi vist sinust lahti.
Palju sellest möödas on? sitaks ikka aga mul on ikka vaid öelda..
Ma tean et see on midagi rohkemat kui see mis mu elus varem on eksiteerinud.
Miks ei võiks kõik su öeldu olla aus, ja tõesti see mida sa tunned ja tahad.
Ma vist ei leia enam mitte ühtegi sinuväärilist meest. Ma tuntsin end nagu ma oleks sõbrannade seltskonnas. Ma tuntsin et see ongi koht kuhu ma tahan jääda. Kuid ikkagi suutsid sa öelda midagi ilusat kuid samas sinna juurde veel midagi halba, kellegi nime või tegevuse vms.
Ma ei palus sul end tagasi võtta, ma ei taha midagi selle jutuga saavutada. Ma tulin enda muret kurtma tühjakoht.
maybe someday we will meet
And maybe talk and not just speak.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment