ei ei ei ei, ma ei taha enam.

ma olen tüdinud, täiesti tüdinud. 

Ma tahan kõike uuesti kogeda mida viimaste aastate jooksul kogenud. Ma tahan lõbu. Ma ei taha enda mõttetes viriseda enam enda üle, kuidas ma kõigele käega löönud olen.

Enda lõbustamine läheb aina raskemaks, ja inimeste välja kannatamaine on praktiliselt võimatu. Mulle meeldib üksi juba olla ja vaadata omi asju, naerda oma asjade üle.. Kas see teeb minust võimatult idiootse inimese? või hoopis inimese kes vaja abi või lahendust?

Ma võin selle teema üle vajelda enda peas tunde, kui mitte päevi. 

calling all angels.