Ma olen sõnatu, lihtsalt mitmendat päeva ma ei oska seletada enda olukorda..ei oska öelda, mida ma tahan ja mida mitte, tahan ära siit, aga ei taha lahkuda nende inimeste seast, kuid samas, see teeb mulle head. tahaks minna välismaale, kui samas ma ei saaks hakkama kui ma ei saa isegi üksi endatoas olles endaga hakkama, kuna mul on liiga igav ja ma vajan kellegagi suhtlemist.

Kuid samas vaikus on hea, laseb mul magada igapäev, kuigi ma magan viimasel ajal palju, näen ma ikka unine välja, ning mul on uni pidevalt..

ma olen tüdinud suitsetamisets ja joomisest, suitsu ei teegi enam kui siis 1 päevas, ja joonud olen ka kord nädalas vms. Ilmselgelt võib varsti mind sokki kudumas näha kiiktoolis, vanaema kõrval, kuna koolis sai puudutud käsitöö tundide ajal..

vot tak. You can call me karolin the granny now.

;)