"Häid jõule kallike"

lause millel on tänapäeval mitu tähendust..
Kas siis tõesti häid jõule ja oled talle kallis või häid jõule kus mu kink on.
Jõulud on ülepakutud, see on lähdustega olemis aeg mitte tuhandete kroonide raiskamise aeg.
Saage üle.

iep, lõpuks ometi tunnistan üles.

mm Krissu, ja kõik kes faking teavad teha. ma mõtlesin sellele, ja aitab, see mis ma üksi arvan on lootusetu, eks ma siis hakkan ka kampa teistega. Ole ingel.

"Vaata kes aju pähe võttis".

Mine õige perse.

kas sa oled kunagi soovinud, et ta oleks Päris sinu oma?

ööh, kõik hea on alati kättesaamatu. miks nii?
Mite kunagi ei saa ma seda mida ma tahan.
ööh, ma ei viitsi masejuttu kirjutada:D ihi

et siis mm, Ole minu.

"palju jõudu ja jaksu sulle.!"

See on lause mida kuuldake jut vanainimeste sünnipäevadel, kokkusaamistel, pulmades või kus iganes.
leitakse, et nad on vanad ja neil on seda vaja.Minuarvamus on see, et see on vale. tuleks ka soovida seda noortele, kuna nemad peavad selles tänapäeva uues alus läbilööm, mis on raskem kui vanasti.
Isiklikult leian, et ma ei ole väärt ka elada, ma leian, et ma olen nõrk. Elu ei vaja nõrku siia maailma, mulö puudub see jõud ja jaks, ma lihtsalt ei jaksa, mu keha,süda,pea, kõik muu ei suuda käija kaasa nende uuenduste ja kooliga ja valusate otsuste, mis me ise endale tekitame, asju mida me ei vaja ega soovi, kuid siiski tahame.
Ma tahaks kunagi, et keegi tuleks mu juurde vaataks oma ilusate silmadega silma ja küsiks:" kuidas sul läheb?".. Seda pole kunagi küsitud, alati alustatakse endast, alati.
oeh. raske elu see 2007 aastal.tahaks siiski olla väike, kes viskas maasikaid emale näkku ja "noonistas" telliskiviga isa autol värvi maha, olla see rumal, kelle ei tehtud miagi kui juhtus nii. Nüüd aga, igaväiksemgi viga, ja sa oled elurasketel aegadel kus solvutakse ruttu, kus ei hoolita lausest, et "eskimine on inimlik".. Me oleme ju siiski inimene, .. me õpime vigadest.

ma leian et inimesed peaksid õppima ära sõna Armastus. siiski.Inimene vajab seda, et edasi minna, vajab inimest kes TEGELT KA hoolib, mitte seda kes tuleb su juurde ainult siis kui tal endal on häda käes. Seda pole ma kunagi tundnud. Kuid see tundub niii ilus asi. lu võiks olla film, kus sa ise oled peategelane, kelle aluvaadatakse...

Ööh, ma ei viitsi enam soga ajada.lihtsalt. Hoolige, teistele haiget tegemine ja hiljem "oops, ma ei tahtnud meelega" ei ole hoolimine.!

Ma elan maailmas, kus pole võimalik Üdini hea olla.

Kas oled kunagi tundnud seda kui sulle väga hea "sõber/sõbranna" lihtsalt selja keerab? Kui mitte seda siis lihtsalt on kordi kus ta ..ta ei suhtle sinuga ega midagi..
See on see kui liiga avatud oled, oled inimeste vastu hea keda pidasid oma sõpradeks, kes sinu arvates hoolisid sinust samapalju kui sa neist, kuid sellist asja enam ei ole.
Tänapäeval on kõik keerand valesti, kõik inimesed muutuvad.Kõik.Headusega sa enam ei võida midagi, vanasti oli, et välimus pole tähtis, vaid see mis on seespool, tänapäeval sa hui kohtad sellist poissi/tüdrukut.Neid huivtab rohkem, mis su rinnakord on, pepusuurus millest kinni võta või kontoarve.Ma millegipärast ei leia sellistes inimestes mõttet, kes nii teevad ja ütlevad veel et " ma armastan sind" aka sul on palju raha, osta mulle cucci kott. tänks lav ju.
Närvi ajab.
Tahaks tagasi seda aega kus ei olnud kõik see nii tähtis, inimesed ei olnud...sellised..

kurb hakkab.!:/

Maailma Lõpus On Kohvik Kus Kunagi Kohtume me Kõik

Siin ma siis olen, elan oma elu.Elu, millel ei suuda hetkel nagu leida mõttet, ega saavutusi mis oleks tähtsad jne.Mul on ainult minu unistused ja mälestused headest asjadest.Seal oled ka Sina, ja see sama, parm-oled-sa lausega, valusa neediga.Ma tean, et ma ei saa sind ega mingi midaiganes, aga unistused annavadki elule seda jõudu ja jaksu, et edasi liikuda, liikuda sellel tänaval, kus ees käivad inimesed, kellel on unistused, soovid ja see kuhu nad jõuda tahavad.Nagu ka Sina, Tema ja kes iganes.
Kui mina ootan just seda kõige lõppu, lõppu kus see valu ja asjad on üleläinud ja hea on kohal, mina ja mu rahustav valge tee, ja ma näen sind, seal istumas ja naermas oma sõpradega, mina aga kohviku kaugeimas nurgas üksi teed juues ja lappates ajakirju, ning silmanurgast sind piiluda, sest siis keegi ei näe.

Minujaoks raske aga teistejaoks mõttetu jutt, aga ma pidin selle tegema.