Ma ei oska ültse kohe.

Olin loll, et sind uskusin. Olen lollim, et selle otsa ikka veel komistan.

Ära helista mulle enam., Las ma olen.


Mul olid vist parimad neli päeva mu elus viimase aja kohta. Mul ei olnud midagi, pilte mida vaadata muusikat mis tekitab masekaid, ega ka kedagi kes meenutaks mulle sind. Ma olin tsivilisatsioonist nagu välja lõigatud. Tulin täna koju, rõõmustades, et yay saan jälle tsiviliseeritud olla. Kuid nüüd jälle mõtlen, et ma ei taha seda. Üks väike hiireklõps ja ma paneks juba präegu papud jalga ja kõnniks kasvõi jala ära siit... Tallinnast.
Ma väga loodan, et sa loed seda. Esimest kordama lausa tahan et sa juhuslikult satud siialehele.
Ma tahan, et sulle jõuaks kohale mida sa enda valedega tekitad mulle.
Hakka mind juba ükspäev vihkama.