See kõik tundub nii ebareaalne.

Isa, see veel puudus. :,(

Vb on tähetede seis selline, kus juhtub Kõik korraga. Ma ei tea.
Suvi PEAB olema selline aeg, kus ei tohiks tulla pisaraid. Eriti alguses. kus ei tohiks mõelda mõtted et sattuda sinna üles poole. teiste kallite inimeste sekka.
Kuid see arusaam, et maaslamajat ei lööda. See ei ütle kellegile midagi ilmselgelt. Kõik on niigi käest ära, kuid nüüd see ja veel muid seiku siia minu ellu.

Kui keegi aru ei ole saanud, pole ma just kõige tugevam inimene. Ma ei oska käituda enda aruga, ma teen kõike nagu süda tahab, kuid tundub et too on pime.

Persse kah. Lasen lahti kõigest mis veel suudab minu elus eksiteerida. Ka sinust.. ma armastan sind.

I have cried a thousand rivers.

sinu pärast, kuid ikkagi astun ma uuesti ja uuesti selle vea taha. Kurat miks sa minu elus ikka eksiteerid. Sa suudad mind nutma ajada igakord. Kuna ma olen su jaoks tühikoht.
Ma olen su võimalus kedagi panna ja siis sõnaotseses mõttes enda jutuga mõnitada.

Kuid ma ise olen see kes komistab su juurde igakord kui ma tunneb et kõik on jälle hästi. Nagu üks su sõber ütles: kui sa ise sitta ei keera, tuleb see ise su juurde.

Niiet vahet pole mida ma ka ei teeks.. Ma ei saagi vist sinust lahti.
Palju sellest möödas on? sitaks ikka aga mul on ikka vaid öelda..

Ma tean et see on midagi rohkemat kui see mis mu elus varem on eksiteerinud.

Miks ei võiks kõik su öeldu olla aus, ja tõesti see mida sa tunned ja tahad.

Ma vist ei leia enam mitte ühtegi sinuväärilist meest. Ma tuntsin end nagu ma oleks sõbrannade seltskonnas. Ma tuntsin et see ongi koht kuhu ma tahan jääda. Kuid ikkagi suutsid sa öelda midagi ilusat kuid samas sinna juurde veel midagi halba, kellegi nime või tegevuse vms.

Ma ei palus sul end tagasi võtta, ma ei taha midagi selle jutuga saavutada. Ma tulin enda muret kurtma tühjakoht.

maybe someday we will meet
And maybe talk and not just speak.

On a one way track.

Kõik tundub nii ohutu, nagu elan hetkel elu kus pmst pole võimalik vigu teha, või siis ma ei suuda ega taha neid endale etteheita, või keegi teine ei pane tähelegi.

Ma ei taha olla ka su lävepakk, millest sa astud üle kui vaja on, või lihtsalt tallad peal.


Elu muutub. Sageli aga kiiremini kui tahaksin.

Ainus, mis jääb, on beat.

Ärkasin täna mitmeid kordi kuid ikka olin purjus vist. Ja sain alles kella 5-ks kaineks. Vahtisin kodus ja hakkas oma eluüle mõtlema(sagedane tegevus).

ja mulle isegi meeldis see vaade mis mulle vastu vaatas. Olen tüdruk kellel pole pmst kellegi üle vastutust. On vaid need inimesed keda ongi vaja kes just mind ülevalhoiavad, ja elu ongi nagu muusika.
kui ma valiks oma elule soundtracki oleks see vb läbiaegade olnud bon jovi - its my life

Kuid kui hakkata seda aastat võtma siis mahuks sinna ka kings of leon - 17.

meeldetuletuseks endale oled sa ikka veel my cup of tea, hommiku kohvi sooja vihamaga, või pannkoogid aroomisoola kastemga.

Nendeta ei suudaks ma veeta enda aega nagu ma ette olen kujutanud.
Ega ei tahaks ka.

oopium .

Sa mõjud mulle hävitavalt. Kui sind pole ei hooli ma isegi endast. Kui sa oled suudad sa alati tekitada olukordi kus ma tahan lõhki rebida linu ja patju ja tapeeti.
See selleks.

kuid viimasel ajal on mul üllatavalt hea enesetunne olnud. vb läheb paremusepoole.
Ma isegi olen õnnelik kätsi suhtes et ta on leidnud kellegi kes tõesti on VALUS VÄRDJAS :D Ei tegelt, tüdruk kui sa loed, Peameeles see ongi õnn.

õnn on nii ilus sõna, nagu sidrungi, nagu gillette vms. Foto on ka ilus. Kui hakkata ilust rääkima siis kivi on ilus. Kui keegi arusaab või on viimased kaks päeva minuga veetnud ehk teavad kes ta on.

Käisin nüüd nv-l HRL-il, ma olin haigelt purjus. Tekin asju millele mõtlemine ajab südamepahaks. rääkimata kellegile rääkimisest. Ma kahetsen oma elus palju asju nagu ka seda, kuid mul on piisavalt suva endast.

Laastav.

Tahaks kasvõi rippuda esimese maailma äärel.

Kui ma sõnastan siia otse enda esimest mõtet, tallinnaga seostub - SUCKS.
Nagu ma lootsin siiatulles, et kõik muutub, muutub paremaks. Aga ma polegi arusaanud kas on muutunud.

Ma ei tea v saad aru sellest ise kui loed, et kellest juttu on.
Sa oled endale ehitanud kaks maailma. Esimene, kus siis asub vaid üks, meesoost, sa pöörad sellele maailma terve enda aja, unustades teisele maailmale antud lubadused. Ma ei oska seda nii hästi sõnastada. Püüdes kukkun ma ju läbi, niiet ma teen seda nii nagu tuleb.Luba ka mind esimesse maailma, kas või äärepeale.

Imelikude tujude hood on ka viimasel ajal tihedad.

Pane müts pähe, muidu lendad ära..

Pealkirjaga seoses, kahetsen, et keelasin sul seda mütsi kanda.. nüüd lendasidki minema, kõrgemale, paremasse kohta.

Viimasel ajal on kõik kuidagi liiga keeruline. Ma avastasin täna kui palju ma ignoreerin küsimust "kuidas läheb?" Kuna ma tean, et ma ei oska sellele vastata, Ma jään mõtlema ja hästi oleks ka imelik öelda kuna valetamine sucks.
Ma tean, et minuga just pole kõik korras. ükskõik kui palju ma ka ei püüaks olla kõigile meelepärane ja ühiskonnale kasulik, kukkub see halvasti välja, viib mu aina rohkem depressiooni poole. Hetkeline stress on alles algus.. Ma usun, et see muutub hullemaks.
Olen juba kaks nädalat mõelnud, et mida ma kirjutan siia. tahtsin kirjutada midagi mis paneb isegi mind mõtlema kui ma selle korra veel läbi loen.

paar nädala jooksul olen ma liigagi palju vaadanud igapäev taevapoole ja langenud mõttesse. Mõtlen, kui münus on pilvedel hüppata. Isegi sellele mõtlemine paneb muigama, kujutage veel seal kohapealolekut.. see muudaks kõik. Koht kust tagasitulek on võimatu. Oleksin seal üksi ja omaksin niiii palju erinevaid käepaelu kui ma suudan kanda..

Täna mainis mulle mu lähedane tuttav, et neil pole oma suhtes mõtteski üksteist maha jätta. Nii ka polnud meil, vähemalt mina arvasin nii, ja sa palusid kõigest rääkida kui midagi on. Nüüd, et igat su sõna uskuda pean oma enda südamele vastu hakkama, kuna kui võtta nii nagu sa palusid ja juhtus, siis teoreetiliselt sa valetasid mulle. Ma ei süüdista sind, kuna ma tean et sa ei tahtnud nii teha. aga kui mõelda panid ka sina mind tegema asju mille käigus ma ennast lõhki pidin rebima.
Kuid nüüd ma tean, ma ei ole enam nii loll nagu olin siis. Ära ole ka sina(mitte, et sa oleks loll..).
Ma enam ei oska midagi siia kirjutadagi, kui ainult, et jah terve see jutt oli minust ja sinust. Kuna muud mu elus lihtsalt ei ole millest rääkida. Ma vihkan rääkida endast. Sellestpärast ka see koht. See on tundmatu kõigile.

unusta.