Ma ei taha enam olla siin, ma pole valmis üksi elama, üksi oma tunnete ja iseendaga, kuigi ma olen inimestega piiratud ei tundu et see neid huvitaks, ma vihkan kui kellegil on samad asjad mis mul, lihtsalt.. kohutav kui marru ma lähen. aga poh, naguniie i kuulata ju, häman nagu öeldud.

Leian, et kui ma koju tagasi lähen on samm tagasi minu eluplaanidel. Nagu see on täiesti vastand sellele kuidas ma kavatsesin oma elu elada täiskasvanuna. Kuid see on parem nii mu pere finantsile ja ka minu enda nävidele, vb kohtab ka uusi inimesi, uusi keda tõesti huvitab et ma elus olen.
Igapäev siin ühikas olles on selline tunne, et tahaks end ära tppa. Lihstalt see ei ole elu mida ma tahan elada.
Ma ei taha elada üksi..